Vabatahtlikule
Vabatahtlikuna Lille Majas | EUROOPA VABATAHTLIK TEENISTUS | EVS 2018/2019 in Lille Maja

Euroopa vabatahtlik teenistus (EVT)

EVT (European Voluntary Service, EVS) on noore (17-30. eluaastat) võimalus tegutseda vabatahtlikuna mõnes Euroopa riigis just temale huvipakkuval alal. See on osa programmist Erasmus+, mis on Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm. Erasmus+ programm tugineb kolmele tegevussambale, millest noorte valdkonnas on üheks noorte ja noorsootöötajate õpiränne, mille alla kuulub ka EVT. 

Lille Majal on õigus saata välja kahte pikaajalist  (3-12kuud) ja kahte lühiajalist (2 nädalat kuni 3 kuud) vabatahtlikku ning võtta vastu üks pikaajaline vabatahtlik.

EVT projekte toetab SA Archimedes noorteagentuur Erasmus+ programmist. Sisuliste tegevuste eest vastutavad Euroopa vabatahtliku teenistuse vabatahtlik ning Lille maja noored ja töötajad.


Lille Maja on saatnud teenistusse järgmised EVT vabatahtlikud:
2016 juuli  Maris Joost (Slovakkia)
2015/2016 Lisanne Koppel (Slovakkia)
2016/2017 Merilin Metsamaa (Prantsusmaa)
Seega on võimalik minna Lille Maja kaudu hetkel vabatahtlikuks ühel pikajalisel ja kahel lühiajalisel vabatahtlikul.

EVT vabatahtlikud Lille Majas:

Vabatahtlik abiks noortetoas, kus ta aitab korraldada tegevusi ja sündmusi. Lisaks aitab ta läbi viia väiksemaid ja suuremaid projekte ning lastel ja noortel on võimalik harjutada suhtlemist inglise keeles.

2016/2017 Zsolt Bánhalmi (Ungari)
2015/2016 Jérôme Plouzeau (Prantsusmaa)
2014/2015 Catalina Ciubar (Rumeenia)
2013/2014 Daria Mangione (Itaalia)
2012/2013 Marion Libotte (Prantsusmaa)
2011/2012 Kirstine Neuhaus (Saksamaa)
2010/2011 Paolo Capurro (Itaalia)

Aga mis see EVT ikkagi on?

EVT on võimalus kogeda vabatahtlikuna töötamist mõnes Euroopa riigis just huvipakkuval alal ning tutvuda selle riigi keele, inimeste ja kultuuriga. EVT mõju-uuringud näitavad, et vabatahtlikus tegevuses osalemine parandab võõrkeele- ja kultuuridevahelise suhtluse oskusi, arendab solidaarsust, rikastab kogukonda, aitab avastada tulevikuvõimalusi ja palju muud. EVT on avatud kõigile noortele olenemata nende eelnevatest kogemustest, erialasest või spetsiifilisest ettevalmistusest, haridustasemest, majanduslikust olukorrast, erivajadustest, soost, usulisest kuuluvusest, keeleoskusest jne. Näiteks ei ole sihtriigi keele eelnev mitteoskamine ega puude olemasolu osalemisel takistuseks. Olulisim on soov valitud valdkonda ja kogukonda panustada.
 
Vabatahtlik teenistus on neile, kes:
*on 17.-30. aastased (noortele, Eestis on noor 7.-26.aastane, EU-s on kuni 30.aastane);
*tahavad avardada silmaringi ja elada mõnda aega välismaal;
*soovivad panustada vabatahtlikku tööd tehes mõnda organisatsiooni ja kogukonda;
*tunnevad, et enese proovilepanek on midagi, mida tahaks ette võtta;
*tahavad selgeks õppida uue keele;
*soovivad saada veelgi paremaks inimeseks ning muuta ka maailma natukene ilusamaks.
 
Oma olemuselt on EVT koostööprojekt, kus on alati vähemalt kolm osapoolt: vabatahtlik, saatev ja vastuvõttev organisatsioon. Projekti partnerite leidmisel on abiks üle-euroopaline vabatahtliku teenistuse andmebaas (http://europa.eu/youth/volunteering/evs-organisation_en), kus on Euroopa piires leitavad organisatsioonid, kellel on õigus vabatahtlikke saata ja vastu võtta. Mõlema organisatsiooni toel ja programmi Erasmus+ abiga saabki vabatahtlik teenistus teoks. Eesti organisatsioonid, kes võtavad vastu ja saadavad EVT vabatahtlikke: https://www.google.com/maps/d/viewer?mid=1HxpohtGEbLFrrhi7jfsu_NMhjek.

Projekt võimaldatakse praktiliselt tasuta. Vastavalt sihtriigi elatustasemele on ette nähtud toetussummad selleks, et katta:
*rahvusvahelised reisikulud (kui just luksusreisi ei vali või viimasel hetkel pileteid just ei osta siis üldjuhul on võimalik etteantud kulumääraga hakkama saada);
*majutus (üldjuhul organiseerib vastuvõttev asutus ja vabatahtlik ei pea selle pärast üldse pead vaevama);
*toitlustus (üldjuhul peab esimesel kuul oma raha kasutama ning tšekkide alusel hüvitatakse kulunud raha, loomulikult aga on antud ette piirmäär ja kui jällegi osta endale luksuskaupa siis ei ole jah võimalik ära elada, üldjuhul jääb hüvitusmäär 100 euro kanti);
*kohalik transport (mõistlikus piires kuid üldjuhul on majutus jalutuskäigu kaugusel ning ei ole vaja ühistranspordiga liigelda, kui välja arvata erandjuhud);
*keeleõpe (on ettenähtud arv tunde);
*taskuraha (see on taaskord umbes 100 euro kanti, kuid oleneb riigist ja selle jaoks ei pea tšekke koguma);
*tööalane ja individuaalne toetus;
*kõik EVT vabatahtlikud on kaetud ühise kindlustussüsteemiga Signa ning kaasatud vabatahtlike koolitustsüklisse.
 
Võimalusi vabatahtlikuks tööks on väga erinevaid. Tegeletakse näiteks keskkonna, kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö, noorsootöö, spordi jne valdkonnas. Projekti edukus sõltub suurel määral sellest, kui sobiv valik tehakse tegevusvaldkonna osas. Seega tuleb hoolega läbi mõelda, millises valdkonnas soovitakse end proovile panna ning millisest kogemusest võiks tulevikus kõige rohkem kasu olla. Tuleks välja mõelda, kas soovitakse minna kodunt kaugemale või pigem naaberriikidesse. Sellest lähtuvalt saab valida endale sobiva vastuvõtva organisatsiooni. Erasmus+ Euroopa Noored programmi raames on võimalik minna vabatahtlikuks nii Euroopasse kui kaugemalegi.
 
Teenistused kestavad üldjuhul 2-12 kuud. Arvestades sisseelamisperioodi ning kohaliku keele õppimisele kuluvat aega, tasub ennekõike teha teenistusi, mis kestavad rohkem kui kuus kuud. Sellisel juhul saab suurema tõenäosusega tõelise teises riigis elamise ja kogukonda panustamise kogemuse. Samas on võimalik teha ka teenistusi, mis kestavad 2 nädalat – 2 kuud, seda juhul, kui ollakse vähemate võimalustega noor või osaletakse mõne suurema ürituse korraldamiseks tehtud grupiteenistuses (alates 10 vabatahtlikku). Igal noorel on õigus EVT’le üks kord elus (erandiks kuni kahekuulised projektid), sellepärast peaks hoolega läbi mõtlema, et kas tasub osaleda kahes lühikeses EVTs või ehk teine ikkagi valida pikem.

EVT vabatahtlikuks olemine on väärtuslik kogemus nii isiklikust, sotsiaalsest kui kultuurilisest aspektist, ning see annab vabatahtlikule läbi ühiskonna heaks töötamise võimaluse näidata üles initsiatiivi ning solidaarsust. Mõne jaoks on EVT üheks viisiks teha ühiskonna jaoks midagi head või toetada mõnda üllast eesmärki või gruppi. Teiste jaoks on see võimalus proovida midagi uut ning õppida tundma uut maad ja uut kultuuri. Kuid EVT on vabatahtliku jaoks ka oluline õpikogemus ning osalemine EVT-s suurendab kutseoskusi ja pädevusi ning muudab seeläbi vabatahtliku potentsiaalse tööandja jaoks atraktiivsemaks. Selleks, et aidata vabatahtlikul õpitut analüüsida ning sõnadesse panna, on Euroopa Komisjon võtnud kasutusele Noortepassi. Noortepass on instrument, mis aitab kasutada maksimaalselt ära oma kogemusi, mida on omandatud programmis osalemise ajal. Noortepassi tunnistus võib olla oluliseks dokumendiks, mis kirjeldab EVT projektis osalemise kaudu saadud õpitulemusi nii tulevasele tööandjale kui ka formaalset haridust andvale õppeasutusele, mis tunnustab mitte-formaalse õpikogemuse kaudu omandatud pädevusi. Noortepassi tunnistus kinnitab, et on töötatud vabatahtlikuna välisriigis ning märgib ära pädevused, mida on vabatahtliku teenistuse käigus omandatud ja arendatud. Noortepassi idee on hinnata võtmepädevusi. Need võtmepädevused võttis Euroopa Komisjon kasutusele 2006. aastal, et poliitikutel, tööandjatel, haridustasutustel ning õppijatel endil oleks võimalik kogemusi võrrelda. Need on pädevused, mis valmistavad inimesi ette eluks täiskasvanuna ning on aluseks elukestvale õppele. Need pädevused on ülimalt olulised inimese enesetoestuseks ja arenguks, samuti aktiivse kodanikutegevuse, sotsiaalse kaasatuse ning tööhõive aspektist.

Võtmepädevused:
1) inetehnoloogiline pädevus: oskuslik ja kriitiline infotehnoloogia kasutamine, põhilised arvuti ja interneti kasutamise oskused;
2) isiklik, kultuuridevaheline, sotsiaalne ja kodanikupädevus: oskus suhelda kohasel viisil sõprade, pere ja kolleegidega, käia läbi eri taustaga inimestega, lahendada konflikte konstruktiivsel viisil, ülevaate omamine sellest, mis toimub teie külas, linnas, riigis, Euroopas ja maailmas, teadmised demokraatia, kodanikuühiskonna ja inimõiguste kontseptsioonide ning ideede kohta, osalus ühiskonnaelus;
3) kultuuriline eneseväljendus: oskus hinnata ideede, kogemuste ja tunnete loomingulise väljenduse olulisust, kõik, mis on seotud meedia, muusika, näitekunsti, kirjanduse ja kujutava kunstiga;
4) algatusvõime ja ettevõtlikkus: võime tegutseda oma ideede elluviimise nimel; loovus ja uuenduslikkus, julgus riskida, projektijuhtimise oskused;
5) suhtlus emakeeles: võime väljendada mõtteid, tundeid ja fakte (suuliselt ja kirjalikult), suhelda sobival viisil;
6) suhtlus võõrkeeltes: oskus end võõrkeeles väljendada ja sellest aru saada, kultuuriliste erinevuste ja mitmekesisuse mõistmine ja aktsepteerimine, uudishimu keelte ja kultuuridevahelise suhtluse vastu;
7) matemaatikapädevus ning teadmised teaduse ja tehnoloogia alustest: oskus ja valmisolek kasutada loogilist mõtlemist igapäevaelu probleemide lahendamisel, oskus ja valmisolek kasutada teadmisi maailmas esinevate nähtuste selgitamiseks, tuvastada küsimusi ning teha faktidel põhinevaid järeldusi;
8) õppimisoskus: kuidas korraldada oma õppimist, oskus tulla toime takistustega, vastutamine oma õppimise eest, oskus analüüsida ja hinnata oma õpitulemusi.
 
Erasmus+ programmi noortevaldkonna peamised eesmärgid on:
1. noorte võtmepädevuste (elukestva õppe) arendamine, noorte aktiivne tegutsemine Euroopa demokraatlikus elus, tööturu oskuste ja pädevuste arendamine;
2. kultuuridevahelise dialoogi edendamine, solidaarsuse kasvatamine, kaasatus (sh vähemate võimalustega noorte kaasatus);
3. noorsootöö kvaliteedi tõstmine, koostöö edendamine noorsootöö ja teiste valdkondade vahel (tööturg, haridus jm);
4. teadmus- ja tõenduspõhise noortepoliitika arengu toetamine, valdkonna poliitikate kujundamine, mitteformaalse ja informaalse õppimise tunnustamine;
5. rahvusvahelise noorsootöö tugevdamine.

Vaata lisaks üht toredat videot EVt kohta: https://www.youtube.com/watch?v=u3b-yCRXmyI
Loe lisaks: http://noored.ee/rahastus/euroopa-vabatahtlik-teenistus/

Täname Eesti Noorteagentuuri!



Kasutatud allikad: